Järjekordne kõva kivi tuleva eduka hooaja vundamenti laoti pikal nädalavahetusel Jõulumäel. Teemaks oli kaartidel alatasa olevad pruunid jooned, mida peenema nimega "reljeef" kutsutakse. Neljast trennist kolm peeti valdavalt pruun-valgeil kaarteil. Avastamisrõõmu jätkus kõigile ja jäi veel avastamistväärivat  metsa mahagi!

Kõvemad trennihundid saabusid meid võõrustanud spordikeskusesse juba reede õhtul. Eestimaale laskunud pimedusele osundades anti harjutadasoovijaile pihku kõigevärvitrükis kaardid ja tööülesandeks sai olema kindlaks teha püsirajapunktide olemasolu maastikul. Umbes tunniajase inventuuri käigus tuvastati, et vaid üks permanentselt paigutatud puna-valge tähispost on oma asukohast teadmata suunas lahkunud. Treeningu muutis romantiliseks öölampide valguses langev lai lumi. Kohe esimesest treeningust lõi meiega kampa treeningkeskuse õuevalvurkoer, kelle seltsis märksa söakam oli pimelumiseid künkaid revideerida.

Laupäeva hommik tervitas meid kena päiksepaistega. Võtsime ette retke majutuspaigast ca 1km kaugusele jäävale maastikule, mille reljeefikaardile iga enesele marsruudi planeeris ja siis metsas sellel trassil üritas püsida. See õnnestus vahelduva eduga. Emotsionaalselt oli harjutuskord vahva - päike paistis, lumi säras aind kaart, sunnik ei taht ajuti maastikuga kokku minna ;)  Kõige kõvem mees nautis looduse ilu, värskelt langenud lund ja samakõrgusjoonte sasipuntraid pealt kahe tunni.

Veel enne hämaruse laskumist võeti taas pihku reedeõhtul revideeritud maastiku kaart. Sedapuhku siis juba teemakohane reljeefikaart ning üritati reedeöösel leitud KPd seekord päevavalguses kätte leida. Nigut trennist koju ja dushi alt välja saime, hakkasid kultuurijüngrid rahvast Pärnu poole utsitama. Kus siis alul Endla teatrit ja hiljem VLÜ kontserti külastasime.

Pühapäeva hommikul üritasime veel korra reljeefiga sinasõbraks saada. Sedapuhku Rannametsa reljeefikaardil, kus mäed päris kõrged ja kõige kõrgema mäe otsas veel vaatlustorn. Metsaskäigu käigus sai hoolega kaardil leiduvat maastikule sobitatud ja vastupidi. Jõuti üllatavale järeldusele, et pidev intensiivne kaardi lugemine on vaimselt ootamatult kurnav. Kuskil 1h juures muutus see juba päris väsitavaks.

Trennist pääsenuna sai kondid saunas pehmeks aetud ja tuldi ära koju. Väga hea asi oli. Tänud Peebule, kes selle asja ette valmistas ja läbi viis. Jõulumäge julgen küll igal tasemel metsajooksusõpradele soovitada. Korralik baas ja väga korralikud maastikud ümberringi.

Nii, millal järgmine trenn on?

Mait